Ma ju ei tea

Kõndisin eile öösel enne magama minekut oma suurele kilekotile otsa, kus on absoluutselt kõik pahn sees, mis mul on ehete tegemistest jne üle jäänud ja täiesti kogemata istusin poole ööni üleval ning meisterdasin endale mingid eriti suvalised kulinad. Põhimõtteliselt viimased lihvid said antud silmad pahupidi ja hommikul ärgates (loe: kell 14 vms) imestasin veel, et kes see hull mu tuppa kõik pärlid ja ketid ja konksud on maha kallanud -.-
Swwwweeeet. Kulinad tulid tegelikult päris toredad, võinoh...kantavad lausa, mida ma tihti enese loomingu kohta öelda ei julgeks:/ aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida...
Kui aus olla, siis peaksin ma nüüd sellest reeglist kinni hoidma, et vähem möla ja värki. Ja ma leidsin oma neoonroosa seeliku ülesse, juhuuuuu. Vahet pole, et see mulle vaevu selga läheb-.- Need Kamara tankla burgerid peaks vist ikka heaga ära unustama. Ja appi, väljas hakkab juba valgeks minema. It's a sign.